
2026 kevadel toimetame Tallinnas ja Harjumaal, võta palun ühendust:
telefonil 56 999 884 või
meilitsi laur@puujuuksur.ee
või lehe allotsas oleva ankeedi kaudu - klõpsa siia!
Ei ole hullu. Selleks Puujuuksur ju ongi. Kõigepealt vaatame olukorra üle ja selgitame välja, kas puu on tegelikult ka ohtlik või ilmutab lihtsalt iseloomu. Ja kui selgub, et tuleb raiuda, siis ohtliku puu langetus on just see, millega abiks saame olla. Hinnad räägime enne tööd läbi.
Puujuuksuril on mahukas kogemustepagas pooleteisemeetristest puuhakatistest kümne-meetriste ja suuremate mürakateni ja iga-aastasest püsihooldusest põhjaliku võra-taastamiseni. Seni on kliendid väga rahul.
Viljapuude lõikuse hind kujuneb töötundide hulga ja kohalesõidukulu järgi.
Ei saa üle emajõest, hüva nõu nüüd kallis tõest..
Või kuidas see laul nüüd oligi. Igal juhul on kaks pead ikka kaks pead ja vahel on kasu, kui see teine pea kõnealust teemat süvitsi valdab. Puujuuksur tuleb ja aitab kaasa mõelda, mida olemasolevate puudega peale hakata ja kuidas neid parimal võimalikul viisil hooldada või et kas need on ohtlikud ja vajavad raiumist.
Ja see pole veel kõik! Puujuuksuril on ka pärandehituse spetsialisti paberid, seega nõu saab küsida ka erinevatel vanade hoonetega seotud teemadel.
Konsultatsiooni hinna kujundavad kohapeal arutamisele kulunud aeg, vajadusel hiljem dokumentide koostamisele läinud aeg ja transpordikulu.
Puude istutamisel on ülitähtis silmas pidada asukohta ja et istutatav puu ka oma täiskasvanud mõõtudes sinna mahuks. Lisaks tuleb istutamisel läbi mõelda ja otsustada ka puu edasine majandamiskava ehk hooldus-plaan puu elukaareks. Ja enamuse puude puhul tuleb pärast istutamist teha ka istutusjärgne lõikus.
Hekid.. Nad on ju nii ilusad ja varjulised ja nendega saab kujundada aeda, maastikku, luua põnevaid nurgakesi, varjata vaateid või neile tähelepanu juhtida,...
Ja ilmselgelt tahavad nad pidevat hoolt. Puujuuksuril on sobivad tööriistad ja täpne käsi, et Su hekk ikka jätkuvat silmarõõmu pakuks :)
Vanad puud on lahedad ja iseloomuga. Aga ka aeglasema kasvuga. See tähendab, et kõik värskelt ja kiiruga valguse poole sirguv kasvab hämmastava kiirusega ja enne kui arugi saad, on park võsas. Pole hullu, Puujuuksuril on tarvilikud tööriistad ja oskused, et kõik jälle korda sättida. Vaatame koos üle, mis on säilitamist väärt ja mis mitte. Ja siis langetame ebavajaliku ja hooldame allesjääva.
Vahel juhtub, et puust järele jäänud känd on absoluutselt vale koha peal ja kogu aeg jalus. Sellisel juhul saab Puujuuksur appi tulla kännufreesiga - kännu ümbrus tuleb puhastada ja veidi lahti kaevata ja pärast freesimist on kännu asemel 10-20cm sügav auk. Kännuaugu saab täita freesimisest tulnud mulla-puidu segu või siis hoopis uue mullaga. Ülejäänud freesipudi saab kasutada põõsaste alla või siis kokku koguda ja utiliseerida. Kuidas soovid.
Istutamine on paras kunst - kõigepealt on vaja valida asukohta sobiv istik Selle juures on tähtis liigivalik ja tulevase suuruse planeerimine, samuti kvaliteetse ja elujõulise istiku leidmine ja välja valimine. Ning siis tuleb veenduda, et istutuskohas oleks sobiv pinnas ja vajadusel teha istutusauku täiendusi - killustikus ja uusarenduste tavalises täitepinnases pole puudel just väga häid šansse suureks kasvada, sest hämmastaval kombel on mullal ja mullal vahe.
Siis tuleb istutamisel kontrollida istiku juurestikku ja et puud ei istutataks kilekotis.
Ühesõnaga, paras kunst. Kutsu Puujuuksur appi.
Aed on, aga tahaks, et see kuidagi paremini oleks? Nii see on - ja nagu vanasti latinistid ütlesid: non progredi est regredi. Kaks pead on ikka kaks pead - kutsu Puujuuksur appi ja mõtleme midagi lahedat välja!
Millal Sa viimati puu otsas ronisid? Lapsena? Või hiljem ka? Mäletad seda täiesti teistmoodi tunnet, mis on siis kui jalad enam maad ei puuduta? Lehtede kahin ümberringi.. Puu õõtsub veidi. Kui hästi vagusi oled, lendab mõni lind lähedale oksale ja vaatab Sulle otsa. Ja vaade - kõrgemalt näeb ju ikka kaugemale. Iseäranis lahe on sealjuures ise peitu jääda.
Puujuuksuril on maailmatasemel teadmised selleks, et ehitada puu otsa maja või onn, mis puu elu ja olemist minimaalselt segab ja aastakümneid püsida võib. Uuri Puujuuksurilt täpsemalt. :)
Aeg-ajalt satub hakkeplatsile kuldaväärt puitmaterjale - ja seda on tõeliselt kahju vaadata.
Selleks, et puidule pikemat väärtust anda, saab tüved plankudeks saagida - ja edasist piirab vaid kujutlusvõime. Sest pole ju mõtet ahju ajada materjali, millest võiks hoopis ehitada või valmistada mööblit või midaiganes hing ihaldab.
Ja ka keskkonnale on niimoodi parem.
Kutsu Puujuuksur planku saagima!
Tundub, et siit nimekirjast on midagi puudu, millega Puujuuksur abiks võiks olla? Võta ühendust ja küsi järele.
Siin välja toodud hinnad on orienteeruvad - väga palju sõltub konkreetse töö tingimustest, keerukusest ja ajamahukusest. Kui on lihtne ja läheb kiiremini, siis saab hinda vastavalt väiksemaks teha. Keerulisel juhul aga võib töö võtta planeeritust kauem ja seega ka eeldatust kallimaks minna. Üldiselt aga üritame hindadega toime saada nii, et Sina rahul oleks ja me töö ennast tasuks. Aus kaup.
Esmane puude ülevaatus on tasuta, kui objekt asub tasuta transpordi piirkonnas või kui saame külastuse ühendada teiste töödega. Kaugemate objektide puhul rakendame transpordi- ja konsultatsiooni hinnakirja järgi väljasõidutasu, mis arvestatakse hooldustööde hinnast täies mahus maha.
Erinevate tööde hinnad 2026:
Viljapuude hooldusViljapuud vajavad optimaalseks kasvuks ja viljakandmiseks regulaarset lõikust. Puule on parim iga-aastane kerge lõikus, mille käigus eemaldatakse vales suunas kasvavad ja üleliigsed vesivõsud ja tehakse jätkuvat võrakujundust.Vahel on aga viimasest lõikusest aastaid möödas ja puu võra taastamine on suurem töö, mis võib samuti mitmele aastale jaguneda. Parima tulemuse tagamiseks on viljapuude lõikus tunnitöö, aja-arvestus käib alustatud 10 minuti täpsusega. Suures piiris on keskmise 3-4m kõrguse 30-50a vana puu hoolduse tavaline aeg tund-poolteist - aga väga palju sõltub konkreetse puu isiksusest ja eripäradest. Mõne puuga läheb ka alla poole tunni, Puujuuksuri iga aasta hooldatavad rekordpuud võtavad aga ca 6h rippumist ja ronimist. | 48€/h |
pargipuude hooldus ja raieSuurte puude hoolduse ja raie hinnad selguvad ja lepitakse kokku kohapeal pärast objektiga tutvumist. Hind võib suuresti varieeruda sõltuvalt puust, selle ümbrusest ja töö keerukusest. Samuti sellest, kui palju teeme meie ja kui palju teed Sina ise. Põhiliselt saab eristada nelja erinevat töömahtude jagamist:
| kokkuleppel |
noorte puude hooldusNoored (allee)puud vajavad esimestel eluaastatel regulaarset hooldust, et neile liigiomane ja võimalikult veatu ning jamavaba võra kujundada - selleks harvendatakse võraoksi, kärbitakse või eemaldatakse jämendusoksi ning kujundatakse ühe ladvaga tüvi. Eemaldatakse konkureerivad ladvad, risti läbi võra kasvavad ja vales suunas või kehva väljumisnurgaga oksad. Oluline on lõikus plaanida ja teha arvestades ka puu ümbrust ja edasist kasvu. |
48€/h |
noore istiku kujunduslõikusIstutusjärgne lõikus on oluline osa puu elukaarest - selle käigus ei eemaldata tihti väga palju oksi, ent antakse puule sobivad suunad edaspidiseks. Samuti on istutusjärgsel lõikusel puu kasvu ja juurdumist ergutav mõju. |
alates 8€/tk |
hekkide pügamineSilume hekikesed, pügame hekid ja taltsutame hekimürakad. Suuremaid hekke saab pügada redelilt või tellingult või tarvidusel kasvõi korvtõstukilt, tarvidusel lisandub hinnale tehnika rent ja transport.Vormipuude pügamise hind sõltub puust ja selle ümbrusest, see lepitakse kokku puu kõrval. | 1,5-25€/jm |
põõsaste lõikusMarja- ja ilupõõsad vajavad samuti aeg-ajalt asjatundlikku hoolt - on siis tegu harvendamise või noorendamisega. Üldjuhul on selpuhul tegu tunnitööga. |
48€/h |
raiejäätmete koristamine ja äraveduKui vaja, koristame raiejäätmed kokku ja viime utiliseerimisele (üldjuhul hakkeplatsile). Hind kujuneb jäätmete koguse ja asukoha järgi. | alates 100€ |
konsultatsioonVahel jääb üksinda kuklakratsimisest väheks ja kulub asjatundlik nõu ära - olgu siis olemasolevate puude küsimustes või hoopis uute puude istutamise plaanimisel. Ja nagu vanarahvaski ütleb - üheksa korda mõõda, üks kord lõika, sest hästi läbi mõeldud tegevus säästab tihti ka raha. Puujuuksur tuleb ja aitab arutada, puude seisukorda hinnata ja annab nõu nende edasise hoolduse või raie osas. | 48€/h |
viljapuude lõikamise koolitusViljapuude lõikamine ei ole tegelikult raketiteadus. Mõne tunniga saab rahulikult põhilise ära seletatud ja puude peal ette näidatud. Järgneb praktiline osa, osalejad lasevad oksakääridel käia, Puujuuksur annab kõrvalt nõu ja aitab vajadusel kätt hoida. Hinnad kokkuleppel, sõltuvalt asukohast, koolituse pikkusest ja osalejate hulgast. Vajadusel saab Puujuuksurilt ka oksakääre ja -saage soetada, ent sellest tuleb ette teatada. | kokkuleppel |
maja või onn puu otsasMis võiks olla lahedam, kui onn puu otsas. Kas siis väiksem mängumaja või ka suurem puhketuba. Või miks mitte ka elamusmajutuskoht. Piiriks on tae... ei, puulatv. :) | alates 1500€ |
transportTöödele lisandub objektile ning sealt ära sõitmise tasu.Tallinnas kuni 10 minuti sõidu kaugusel Laagrist tasuta, kaugemal sõiduaja järgi tunnitasu Tartu linnas, Laagris ja Sauel tasuta. Linnast väljas sõidetud kilomeetrite järgi. |
48€/h 0,4€/km |
| Minimaalne tasu objektil | 120€ |
| Koera või mõne muu looma rünnaku kahjutasu | alates 2000€ |
Viljapuude traditsiooniline ainuõige hooldusaeg on olnued varakevad või hilissügis. Seda räägitakse igas peres ja lapsest saati on selge, et nii käib.
Aga miks see nii olema peab?
Lihtne vastus on see, et need on ajad, kui põllul ja aias on vähe teisi töid ja talurahval on aega puudega jännata. Ja tänane arusaam on tihtipeale, et kuna vanarahvas seda nii tegi, siis järelikult on see ainuõige.
(Ei, vanarahvas ei olnud rumal. Vastupidi, nende tööd ja tegemised olid tihti vägagi nutikalt korraldatud ja neilt on rohkelt õppida. Siiski on faktiteadmiste juures oluline mõista ka nende tagamaid.)
Järgnevalt põhitõed veidi ilukirjanduslikus kastmes, ent siiski teadustruuks jäädes.
Varakevad ja hilissügis on iseenesest sobivad ajad lõikamiseks, kuigi hilissügisel enam väga suuri lõikeid teha ei soovita, sest talvel on siis oht, et külm lööb lõikekoha juurest koore lõhki ja nii saab puu tarbetult viga. Ka suurte miinuskraadidega ei ole väga mõistlik puu kallale minna, sest külm teeb puidu rabedaks ja nii on taas lihtne puud üleliia vigastada.
Varakevadel tuleb valida ka sobilikke puuliike - õuna- ja pirnipuid saab kenasti lõigata, ploome-kirsse-virsikuid aga pigem ei tasu siis puutuda. Nimelt on luuviljalised varajase ohtra mahlajooksuga ja kevadel tehtud lõigetest kaotab puu palju mahla ja seeläbi hulga toitaineid, mida ta sügisel juurtesse varunud on - nii on oht, et kevadise lõikuse peale jäävad luuviljalised vinduma. Samadel põhjustel ei soovitata ka nt kaske ja vahert kevadel lõigata.
Parim aeg puude lõikamiseks on aga suvi. See on aktiivne vegetatsiooniperiood, ehk siis kasvab puu aktiivselt ja saab lõikehaavade kapseldamise ja kinnikasvatamisega kohe alustada. (erinevalt sügisest ja varakevadest, kui lõikehaav jääb pikaks ajaks avatuks ja seeneeostel on rohkem aega idaneda enne kui puu jõuab reageerida).
Samuti tekitab puu suvise lõikuse peale vähem vesivõsusid, kui sarnases mahus kevadise lõikuse järel.
Selle põhjuseks on tõik, et puu on juba lehes ja fotosünteesib aktiivselt ja nii ei teki tal ulatuslikku šokireaktsiooni, mida suure hulga okste eemaldamine kevadel põhjustab ja mille peale puu maksimaalselt uinupungasid aktiveerib ja vesivõsudeks suunab.
Inimestel on tihti raske vaadata ka seda, kui juba kasvavad viljaalged maha lõigatakse - et kuidas nii võib. Inimese vaatevinklist on see täiesti loomulik küsimus. Puu poolt vaadates on aga tõsiasi, et puu on võimeline vilja kasvatama vastavalt oma suurusele ühe kogumassi ja sõltub viljaalgete hulgast, kui paljude viljade vahel see jaguneb. Ehk puu kasvatab kas palju väikeseid õunu või vähem suuremaid. Tootmisaedades tehakse kvaliteetse saagi tagamiseks ka õite ja viljaalgete harvendamist. Nii ei ole puu seisukohast koos okstega viljaalgete kaotus märkimisväärne probleem - sellevõrra saavad allesjäävad suuremaks kasvada.
Selleks, et nende mõju ja olemine kestaks kaua on suurte puude hooldus tarvilik töö täpselt samamoodi kui viljapuude regulaarne lõikus või hekkide pügamine. Lihtsalt suurte ja potentsiaalselt ohtlike puude puhul on hoolduste intervall pikem – sõltuvalt puu liigist ja east paarist kuni 10 aastani. Selliste regulaarsete ülevaatuste käigus vaadatakse üle puu seisund ja tehakse märkmed sellelt leitud potentsiaalsete ohukohtade, haigustekitajate ja kahjustuste kohta. Võimalusel ja andmete olemasolul võrreldakse neid varasema(te) vaatlus(t)ega, et mõista puu arengut ja hinnata muutusi üldises seisundis.
Vaatlustest lähtuvalt antakse soovitused puu tuleviku osas – on see siis hooldustööde soovitus või järgmise ülevaatuse aja soovitus. Tarvidusel lepitakse kokku ja tehakse ka puu juures tarvilikud tööd.Heki pügamine ei ole iseenesest keeruline, ent viimistletud tulemuse saamiseks tuleb üht-teist siiski silmas pidada.
Esimene ja kõige olulisem on loomulikult, et heki pügamine oleks regulaarne. Mida tihemini hekki kärpida, seda tihedam ja ilusam on ka tulemus. Headel hekitaimedel hakkab iga kord lõikamise järel lõikamiskoha lähedalt kasvama mitu uut võrset – mida siis taas tagasi kärbitakse ning kust taaskord mitu võrset areneb. Ja nii edasi. Nii lähebki hekk tihedamaks. Loomulikult sõltub pügamistihedus suurel määral hekitaimest – mõni lihtsalt kasvab kiiremini (näiteks ungari sirel, mõned viirpuu sordid) kui mõni teine (näiteks jugapuu on aeglase kasvuga).
Laias laastus võib hekid jagada vabakujulisteks ning vormipügatuteks. Mõlema jaoks sobivad üldjuhul erinevad hekitaimed (tõsi, esineb kattuvusi, mõni taim sobib nii vormipügamiseks kui vabakujuliselt kasvatamiseks) ning nende hooldusvõtted on samuti erinevad. Ja kui maapind pole päris tasane, siis tuleb mõelda, kuidas heki piirjoon sellega võrreldes peaks liikuma – kas pinnaga kaasas käima või olema rangelt horisontaalne või suisa mõnd põnevamat vormi väljendama. Esimene variant neist on lihtsamalt teostatav, ent sobib vaid siis, kui maapind on mõnes suunas ühtlaselt kaldu. Teised aga eeldavad juba kogenumat kätt ja silma ning tarvidusel ka abivahendeid looditud-pingutatud nööride-lattide või šabloonide näol.
Vabakujulistel hekkidel lõigatakse vanemad ja jämedamad, alt laasunud tüved välja, et nooremad saaks nende kohti täita ning hekile tihedust anda ilma laiust ülemäära kasvatamata. Siin on võimalik veidi vabamalt valida, millal heki pügamine täpsemalt käsile võtta – nädal-paar ei muuda mitte midagi ja kord hooaja jooksul hooldusest on üldjuhul piisavalt. See variant sobib hästi ka mugavamatele inimestele, kes iga mõne nädala tagant hekikääre või -pügajat kätte võtta ei viitsi.
Heki pügamine vormi – olgu see siis kandiline või ümar või erikujuline – vajab tihedamat ja tähelepanelikumat hooldust. Sõltuvalt taime kasvukiirusest võib viisaka väljanägemise hoidmiseks vajalik olla ka 3-4 korda hooajas heki pügamine. Mõningatel juhtudel pügavad entusiastid oma hekke ka mitu korda kuus..
Tasub tähele panna, et kõrgemate hekkide tüüpiline viga on alt laasumine – selle põhjuseks on liiga laiaks paisunud hekk ning fakt, et alumised oksad ei saa enam piisavalt valgust ning jäävad kasvus kängu. Iseäranis kimbutab see valgusnõudlikke hekitaimi. Selle ennetamiseks on mõistlik hekk ristlõikes pügada mitte ristküliku, vaid ülalt aheneva trapetsi kujuliseks – nii saavad ka alumised oksad rohkem valgust ning hekk püsib oma kõrguses kena ja tihe.
Teine hea nipp mugavale aiapidajale on, kui vormihekki ei pügata päris kandiliseks, vaid pealmine pind jäetakse kergelt kumer ja ülemised servad lõigatakse väikese nurga alla. Pügatuna paistab see samamoodi sile ja viimistletud välja. Aga kui järgmine pügamine paar nädalat hilineb, siis ei karju püstised kasvud kohe silma, vaid hekk paistab endiselt oma pügatud kujus olevat, ehkki võib-olla mitte nii siledate piirjoontega.
Vahel juhtub, et hoolduste vahe venib pikaks ja hekk kasutab talle antud võimalust usinasti ja kasvab nii mis kole. Nii et vaatepilt ongi lõpuks päris kole ja heki asemel on puuderida..
Siis tundub, et heki kordasaamiseks võiks selle sobivalt kõrguselt maha lõigata ja kõik lähebki ilusaks. Sellisele lõikusele aga järgneb metsik võrsete kasv lõikekohast ülespoole. Ja kui lõige on tehtud uut heki kõrgust silmas pidades näiteks rinna kõrguselt, siis sellest allpool olev tõenäoliselt laasunud hekitaime osa jääb enam-vähem samasuguseks, augud alumises hekiosas on iseseisvalt väga visad kinni kasvama.
Kui heki alumine osa on heas korras ja kõrgust on vaja vähendada, siis tuleb esimene suurem lõikus teha soovitavast heki kõrgusest paarkümmend cm madalamalt - arvestusega, et lõikekohast kasvavaid uusi võrseid saab mitu korda tagasi lõigata nii nende kasvutihedust suurendada enne kui soovitud kõrgus käes.
Kui hekk on tervenisti rääbakas, aga hekitaime liigivalik on sobiv, siis on abiks heki noorendamine.
Selleks lõigatakse hekitaimed tagasi 5-10cm kõrgusele maapinnast ja arvestusega, et allesjäävale puiduosale jääks ka paar-kolm punga. Nii algab eelmainitud tugev võrsekasv sealt kõrguselt ja sellest on võimalik uus hekk kasvatada. See protsess võib üsna mitu aastat aega võtta ja uusi hekivõrseid tuleb regulaarselt mitu korda aastas tagasi lõigata, et hekk tihedamaks läheks.
Vahel tehakse sellist heki noorendamist ka osade kaupa. Ühel aastal lõigatakse hekitaimede üks pool (nt tänavapoolne) ja järgmisel teine (siis õuepoolne). Teoreetiliselt taastub hekk niimoodi kiiremini, sest taim ei pea enda taastamist päris nullist alustama, vaid tal on muist haljasmassi alles. Ohuks on aga varjupoolse külje oluliselt aeglasem taastumine, kui teine pool usinasti üle kasvab.
Oi. See on väga pikk ja põhjalik teema. Puujuuksur kirjutas sellest ülikoolis oma seminaritöö ja lõputöö ja võiks puumajadest vist tundide kaupa rääkida. Siin aga püüaks lühidalt kokku võtta.
Kinnituse headuse mõõdupuuks on siinkohal selle pikaajaline talutavus puule - et kinnitus laseks puul vabalt jämedusse kasvada ja ei takistaks tüve loomulikku pidevat liikumist tuules ja ilmastikus.
Puude külge kinnitamiseks on variandid kas invasiivsed või mitteinvasiivsed - vastavalt sellele, kas puule tekitatakse vigastus või mitte.
Mitteinvasiivne lahendus on puuoksa külge sidumine või riputamine - selleks tuleb tingimata kasutada laia toetuspinnaga hästi toetavat sidumismaterjali - muul juhul hakkab see puusse soonima. See on õigesti tehtuna kõige puusõbralikum lahendus, valesti tehes aga on oht, et seotis hakkab puud pooma ja põhjustab murdumise.
Mitteinvasiivseks peetakse millegipärast ka nn. seiklusrajakinnitust - puu ümber pannakse klotsid ja need pingutatakse trossi või vitsaga ja siis saab nende külge ehitada või riputada. Selline lahendus on sobiv AJUTISEKS puu külge kinnitamiseks ja puu tervise huvides tuleks iga aasta lahti võtta ja nihutada, sest pikalt ühe koha peal olles hakkab see puu kasvu oluliselt pärssima. Arboristina on seiklusparke ja -radu tihti päris kurb vaadata.
Invasiivne lahendus on puusse löödud või keeratud kruvi või polt või nael. Tavalisi kruve tasub vältida, kuna kruvi väljatõmbejõud on üüratu (nt 6x90mm osalise keermega puidukruvi välja tõmbamiseks on vaja üle 700kg jõudu..) ja nõnda kinnitatu ei jäta puule kasvuruumi ja hakkab pooma. Kui on vaja linnumaja puu otsa panna, siis pigem mõistlikus pikkuses naelaga läbi laia seibi - nii saab puu kasvades kinnitatut lükata ja nael annab piisavalt liikuma.
Täiesti mitteintuitiivsel kombel on aga pikas perspektiivis parim kinnitusviis puusse keeratud spetsiaalne polt, millele kinnitatakse vajalik liikuva klambriga. Nõnda saab luua konstruktsioone, mis on puu külge liikuvalt ühendatud ja puu saab rahulikult jätkata jämeduskasvu ja tuules takistamatult tantsida.
Küsi Puujuuksurilt lähemalt. Omal vastutusel muidugi, tõenäoliselt järgneb teabelaviin..